Kuus õigusakti muudavad seda, kuidas võrgumastaabis energiasalvestust hangitakse, rahastatakse ja käitatakse. Kaks neist on juba jõus. Kolm hakkavad kehtima 2027. aastal. Üks on alles ettepanek.
Esitame need koos viidete ja kuupäevadega. Me ei tee neist järeldusi. See, mis on projekti jaoks oluline, sõltub sellest, kuidas projekti rahastatakse, kes on ostja ja kus toimub võrguühendus. Need on Teie asjaolud, mitte meie omad.
2Juba jõus
3Hakkavad kehtima 2027. aastal
1Ettepanek, vastu võtmata
Täidetud tähised on jõus. Kontuuriga tähised on kavandatud. Rahastamisega seotud kuupäevad põhinevad meediateadetel; suuniseid ei ole avaldatud.
01
Rahastamine
Meediateadete kohaselt kehtib alates 2026. aasta maist
Detsember 2025. Euroopa Komisjoni ühisteatises ELi majandusjulgeoleku tugevdamise kohta tuuakse päikeseenergia invertereid näitena kriitilise taristu sõltuvusest, viidates sõltuvusele ühest tarnijast ning küberriskile, mis seisneb elektritootmise manipuleerimises, tootmise takistamises ja juurdepääsus käitusandmetele. Ühisteatises märgitakse, et komisjon takistab suure riskiga üksuste juurdepääsu liidu toetatavatele meetmetele, sealhulgas nendele, mida toetavad avaliku sektori finantseerimisasutused ja -instrumendid.[1]
Mai 2026. Komisjon edastas finantseerimisasutustele suunised, mis piiravad ELi toetatavat rahastamist projektidele, milles kasutatakse määratud suure riskiga tarnijate invertereid, sealhulgas üksuste omi, mis on lõppkokkuvõttes nende jurisdiktsioonide omandis või kontrolli all. Suuniseid rakendatakse projektipõhiste kontrollide ja ELi finantsmääruse kaudu.[2]
Mõjutatud rahastamise hulka kuuluvad Euroopa Investeerimispanga laenud, ELi programmid, arengurahastamisasutused ning kommertsrahastus, mis tugineb ELi toetatavatele vahenditele, tagatistele või segarahastusele.
Meediateadetes esitatud kuupäevad: protsess algas 1. mail 2026. Üleminekuerandite taotlused tuli esitada 1. septembriks 2026 ja lõplikud kinnitused anda 1. novembriks 2026. Teadete kohaselt järgneb edasine karmistamine alates 2027. aasta aprillist, kuid allikad lahknevad selles, mida see kuupäev täpselt reguleerib.
Määrav on omand ja kontroll, mitte tootmiskoht.
Suuniseid endid ei ole avaldatud. Nende aluseks olev avaldatud poliitikadokument on 2025. aasta detsembri ühisteatis. Komisjoni dokumentidele tuginevate meediateadete kohaselt on energiasalvestite jõumuundursüsteemid sõnaselgelt hõlmatud; seda laiendust ei ole avaldatud.[3]
02
Hanked ja vähempakkumised
Jõus alates 30. detsembrist 2025
Netonulltööstuse määruse artikli 26 kohaselt peavad liikmesriigid taastuvenergia vähempakkumistel kohaldama hinnaväliseid kriteeriume vähemalt 30% suhtes aastas vähempakkumisele pandud mahust või alternatiivina vähemalt 6 GW suhtes aastas.
Nendel vähempakkumistel on vastutustundlik ettevõtlus, küberturvalisus ja andmeturve ning projekti elluviimise suutlikkus eelkvalifitseerimise kriteeriumid. Panust kestlikkusse ja vastupanuvõimesse hinnatakse kas eelkvalifitseerimise kriteeriumi või pakkumuse hindamise kriteeriumina. Kui neid kasutatakse hindamiskriteeriumidena, on igaühe minimaalne kaal 5% ja nende koondkaal 15–30%.
Netonullnäitajaga tehnoloogiate riigihankeid käsitletakse eraldi artiklis 25, millel on oma kestlikkuse ja vastupanuvõime nõuded. Hankijate hulka kuuluvad põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad.
Akud ja energiasalvestus on loetletud netonullnäitajaga tehnoloogiate hulgas.[4] [5] [6]
03
Küberturvalisus käitamisel
Üksustest teavitamine 2027. aasta septembri keskpaigaks
Küberturvalisuse võrgueeskirja kohaldatakse üksuste suhtes, mis on määratud suure mõjuga või kriitilise mõjuga üksusteks: põhivõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad, määratud elektriturukorraldajad, turuplatvormid ja tasakaalustamisteenuse osutajad. Määramisel kasutatakse elektrisektori küberturvalisuse mõjuindeksit (Electricity Cybersecurity Impact Index).
Määratud käitajad peavad kontrollima, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kriitilised komponendid vastavad küberturvalisuse spetsifikatsioonidele, kas ELi sertifitseerimisskeemide või sisemise tõendamise kaudu. Tarneahela kontrollimeetmed nõuavad turvalisust juba projekteerimisetapis (secure by design). Tarnijad peavad nõudmise korral esitama tehnilisi tagatisi ja sertifikaate.
Esimene riskiaruanne kaksteist kuud pärast teavitamist. Vastavuse tõendamine kakskümmend neli kuud pärast kontrollimeetmete vastuvõtmist.[7]
04
Toodete küberturvalisus
Põhikohustused alates 2027. aasta detsembrist
Küberkerksuse määrusega kehtestatakse võrguühendusega riist- ja tarkvarale kogu olelusringi hõlmavad küberturvalisuse nõuded: turvaline arendus, haavatavuste haldamine, turvauuendused ja intsidentidest teatamine.
05
Akupass
Kohustuslik alates 18. veebruarist 2027
Igal ELi turule lastaval üle 2 kWh tööstusakul peab olema digitaalne akupass: kordumatu tunnus, peamised tehnilised omadused, süsinikujalajälg ning elektrokeemilise toimivuse ja vastupidavuse dokumentatsioon. Akupass on kättesaadav QR-koodi kaudu ning juurdepääs on eristatud üldsusele, järelevalveasutustele ja kasutusest kõrvaldatud akude käitlejatele.
Komisjoni 21. augusti 2026. aasta juhendis on esitatud 71 andmepunkti ja märgitud, millised neist on nõutavad alates 2027. aasta veebruarist. Tervislik seisund (state of health) ja sisetakistus ei ole sel kuupäeval nende hulgas; juhendi kohaselt võidakse need lisada hilisema delegeeritud õigusaktiga.[8]
06
Ettepanek
Ettepanek esitatud 4. märtsil 2026 · vastu võtmata
Tööstuse kiirendamise õigusaktiga (Industrial Accelerator Act) kehtestataks riigihangetes liidu päritolu nõuded, mida kohaldataks 1. jaanuaril 2029 või hiljem algatatud menetlustele. Akupõhised energiasalvestussüsteemid on nimetatud tehnoloogiate hulgas. Liidu päritolu mõiste hõlmab ka tolliliidu partnereid, vabakaubanduslepingu partnereid ja WTO riigihankelepingu osalisi.
Tegemist on seadusandliku tavamenetluse raames menetletava ettepanekuga. Täna ei kohaldata sellest midagi.[9]
Hoolsuskontroll
Millele peab ostja nüüd oskama vastata
Need küsimused toetavad projekti hoolsuskontrolli (due diligence). Kohaldatavad nõuded sõltuvad käitajast, seadmetest ning hanke- ja rahastamiskorraldusest.
Küsimus
Bessify
Kellele kuulub jõumuundursüsteemi ja akuhaldussüsteemi püsivara?
Bessifyle. Arendatud Eestis. Kolmanda osapoole juhtimiskihti ei ole.
Kuidas süsteem juhtkäske saab?
Seadeväärtused tulevad omaniku optimeerijast, energiahaldussüsteemist või objekti juhtseadmest. See on tavapärane töörežiim.
Mida saab väljastpoolt objekti muuta?
Bessify Core’is mitte midagi. Kaitsepiirid ja Core’i püsivara seadistatakse kohapeal füüsilise juurdepääsu kaudu ning muudatused registreeritakse.
Mida saab omanik seadistada?
Seire, liidesed ja uuenduste käsitlemine. Need tarnitakse suletuna; omanik võib need avada ja see otsus on omaniku pädevuses.
Kas püsivara uuendatakse üle õhu (OTA)?
Tarnimisel mitte. Uuendused paigaldatakse objekti kohtvõrgu kaudu või seade haaval ning need registreeritakse. Üle õhu uuendamine on saadaval omaniku soovil.
Mida süsteem teeb, kui ühendus katkeb?
Süsteem jätkab tööd oma piirides. Ohutus ja juhtimine ei sõltu ühendusest.
Kas omanik saab oma andmed?
Kõik mõõte- ja sündmusandmed salvestatakse kohapeal ning need on omanikule täies mahus kättesaadavad. Süsteemist väljuvad andmed ei loo teed süsteemi sisse.
Kus käitusandmeid töödeldakse?
Kohapeal, jõusektsioonis (Power Compartment) asuvas servaarvutis.
Olukord
Kus Bessify praegu on
Jõumuundursüsteem
Projekteerib, toodab ja juhib Bessify Eestis
Püsivara
Arendab ja omab Bessify
Akuelementide andmed
Algavad tootja andmetega; jätkuvad korduva skaneerimise, pingemõõtmise pärast transporti, registreeritud sisetakistuse lähteväärtuse ning lõpliku asukohaga korruse, rea ja reas paiknemise kohta